Kadripäev on 25. november, eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nime Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi. Pärimuse järgi Euroopa rahvaste seas sai püha Katariina populaarseks karjakasvatuse kaitsepühakuna ja sünnitajate naiste abistajana.
Eestisse jõudis kadripäev koos ristiusuga 12. sajandil, mil kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd.
Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna sanctus ("püha") ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest.
Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega.
Kombestik
Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne (ka vanasõna ütleb: Mart on üle maa, Kadri üle karja). Tüüpiline kadrirituaal nägi välja järgnev: kadripäevale eelneval habipäeval, ehk Kadrilaupäeval mindi maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, usutleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu.
Esmaspäeval on Kadrisante oodata ka meie lasteaias käimas, ära siis unusta kadrikorvi täitmast!
Juba ongi käes jõulukuu ja advendiaeg, kus lapsed saavad jõulukalendri aknaid avama hakata, et näha, mis akna taga peidus. Samuti võib nüüdsest kuni jõuludeni igal pühapäeval küünlaid põletada. Jõuluvana saatis aga lasteaeda kirja, kus kirjutas meile Jõulupidude ajad, mil tal on plaanis meile külla tulla.
R:7.NOV. kell 16:30 Päevalilll
8. oktoobril pidasid Pääsupesa lapsed ja õpetajad meeleolukat POKUPIDU. Pidu peeti ilusa sügisilma saatel Stroomi rannas. Küll oli palju vahvaid Pokusid kokku kogunenud. Kostüümid täpselt sellised, nagu Pokuraamatu autor Edgar Valter neid vahvaid tegelasi ette kujutas ning üles joonistas. Nagu piltidelt näga viibisid Pokudega metsas ka meile tuntud metsloomad: karu, hunt ja rebane. Kõikidel oli koos vahva ja lõbus, sest sõpradel ongi koos lõbus!
Teisipäeval tulevad Pääsupesa lasteaeda oma tänuväärset tööd tutvustama kiirabitöötajad.
